Täna oli EKRE fraktsioonis (Riigikogus) kohtumine Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisaluga.
Kohtumise ajendiks olid sündmused, mis viisid valitsuse hiljutise kukkumiseni. Eesmärgiks oli saada usutavaid vastuseid küsimusele, miks olid valitud just need päevad politseioperatsiooni läbiviimiseks, mis paratamatult pidi esile kutsuma valitsuskriisi (sealt ka valitsuse kukkumise) ning abieluteemalise rahvaküsitluse ärajäämise.
Ülaltoodu oli kogu "piruka" glasuur. Piruka sisu aga seisnes selles, miks selline muster on korduv ja kas KAPO juhtkond mõistab, et selliselt ajastatud operatsioonidega lõhestatakse meie niigi lõhestunud ühiskonda veelgi. Lisaks aga toidetakse paljude inimeste veendumust, et võimu hoobasid ei juhita mitte valijate e. rahva vaid hoopis jõustruktuuride ja neid toetavate (mittevalitavate) ametnike e. riigiaadli poolt. See teadmine süvendab omakorda usku demokraatiasse, riiki ja võimusüsteemi ning on kasvavaks ohuks riigi siseturvalisusele.
Meie jaoks oli ülioluline saada KAPO juhilt vastust, et valitud päev oli ainuvõimalik, et see oli kuidagi seotud teatud oluliste asjade (kuritegelike jätkutoimingute) ärahoidmisega või, et muid võimalusi lihtsalt polnud.
PARAKU ...
Mis selgus?
Kõigepealt tuleb tunnistada, et KAPO peadirektor ei suutnud veenda meid asjaolude najal, et valitud päev oli alternatiivitu ja muid võimalusi polnud. Otse vastupidi. Sisuliselt oli võimalik selgitustest aru saada, et misiganes päev, nädal, kuu ... hiljem oleks seda samuti saanud teha.
Samuti meid huvitavale küsimusele, kes otsustas operatsiooni läbiviimise ajahetke käivitada, saime vastuse järgmiselt. Esmases järjekorras edastas KAPO juht meie fraktsioonile kiire vastuse, et prokurörile operatsiooni läbiviimiseks aeg sobis. Silmas peeti siis riigi peaprokurör Andres Parmast.
Hiljem, kui Martin Helme hakkas asju täpsustavalt üle küsima otsustajate ringi ja saagima vastustevorsti viiludeks, siis peadirektor Sinisalu, mõistes isegi oma esialgselt antud vastuse tähendust, kus oli suunanud tule peaprokurörile, tegi ta rea parandusi.
Kõigepealt parandas ta oma juttu selliselt, et vajalikud kuupäevad pakkus KAPO välja prokurörile ning prokurörile sobis pakutud kuupäevadest üks. See päev oli 12.01.21.
Edasist aga teame. Plahvatas valitsuskriis ja veel eelmisel päeval Ratase poolt avalikkusele teatatud asjaolu, et abielureferendumi hääled on koos, muutus sisutuks.
Kuid kõige tähtsam järeldus on juba ülal ära toodud - ei leidnud tõendust väide, et seda operatsiooni poleks saanud läbi viia misiganes hilisemal ajal, päeval, nädalal, kuul... seega ilma, et referendumi hääletus riigikogus oleks ohtu seatud.
Seega taas - kõrgametnikud jõustruktuuride toel muutsid poliitilist olukorda. Välistada ei saa sedagi, et tugevat ning toetavat koostööd tegid sündinud olukorra hüvanguks ka teatud erakonnad oma juhtmete ja kondentsaatorite abil erinevates ametkondades.
Teadmata on seegi, millised kokkulepped "võitjate" poolt sõlmiti järgnenud poliitiliste turbulentside ajal. Kas see puudutas ainult presidendi määramise küsimusi või käsitleti personaaliat oluliselt laiemalt.
On aga tõenäoline, et EKRE blokkimine võetakse ette sama tõsiselt kui seda tehti omal ajal Keskerakonnaga, sest korruptsioon ei tohi surra ja korruptiivsed erakonnad peavad jääma võimuhoobade juurde (muidu nad ju surevad).
Kaporatuur elab, süvariik pulbitseb elurõõmsalt. Ühiskond on lõhenenud veelgi enam ja usk demokraatiasse ning õigusriiki on vähenenud veelgi.
Kogu seda korruptiivset kurjust toidab ja hoiab skeletina koos valitsev demagoogiline ideoloogia libademokraatia e. liberaaldemokraatia näol ning selle abil riiki ja rahvast juhtiv KERA koalitsioon.
Hiinlased ütlevad, et iga rahvas väärib oma valitsust. Minu sooviks on, et eesti rahvas nii madalate väärtustega ei lepiks.
Paul Puustusmaa